Puitmaja head ja vead

Puidu laiemat kasutust ehituses takistavad mitmed eelarvamused, näiteks peetakse puitu vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Ka arvatakse, et puidu asemel muude materjalide kasutamine aitab säästa metsi.

Miks just puit?

Sest puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab tema tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakera kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota kasvufaasis – mil mets peamiselt süsihappegaasi seob – oleva metsa tekkele uute metsamaade loomisest. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ja puitu kasutada. Parim koht kasutamiseks on ehitus, sest ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui puitmaja kunagi lammutatakse, on puit kasutatav kas energia või näiteks puitlaastplaatide tootmiseks.

Energiasäästlikkus

Energiat säästab puit nii tootmisel kui ka kasutamisel, näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, sest muudest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordades kallim. Fotol 1 on selgesti näha, et puitkarkassil seinas ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust.

Arvutuslikult on tänu puitkarkassil seinte väiksemale paksusele sama kandekonstruktsiooniga võimalik saavutada 3% täiendavat põrandapinda, mis ruutmeetri hinna 15 000 krooni juures annab iga 100 m2 kohta 45 000 krooni lisatulu. Seetõttu kombineeritaksegi puitu teiste materjalidega. Näiteks betoonkarkass koos puitkarkassil välisseintega on levinud Rootsis; Tallinnas Esku tänaval oleva maja siseseinad on Fibo plokist, vahelaed raudbetoonist ja välisseinad puitkarkassiga (vt foto 2). Välisseinad toetuvad vundamendile ja on ülejäänud karkassi külge vaid kinnitatud.

Helipidavus

Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem – on ju paljudki meist kirunud nõukogudeaegsete paneelmajade läbikostvust. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest nad sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga.

Jooniselt 1 nähtub, et löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine – varem kasutati liivakihti, praegu u 5 cm betoonikihti. Nii õhu- kui ka löögimüra ülekandel on otsese ülekandega võrreldes suuremaks probleemiks heli ülekandumine läbi külgnevate konstruktsioonide. Selle tõkestamiseks on töökindlad lahendused olemas: vältida tuleb materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, näiteks peavad betoonikiht ja vahelaeplaadid vaheseinte juures olema katkestatud, seinakatteplaatide liitumisel laega tuleb kasutada elastseid tihendeid või vuugitäiteid jne.

Tulekindlus

Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum. Seda loomulikult siis, kui maja on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Tuleohutusnõuded on riikide lõikes küll erinevad, kuid põhjus on pigem seotud traditsioonide ja eelarvamustega. Õnneks on levimas talitluspõhine lähenemine, kus puuduvad konkreetsed arvulised piirangud näiteks korruste arvule, kuid nõutakse arvutuslikku tõestust selle kohta, et elanike ohutus tulekahju korral on nõutud piirides. Loomulikult eelnes sellele ulatuslik uurimistöö arvutusmeetodite kontrollimiseks (vt foto 3).

Fotol 3 oleva majaga sooritati enne tulekatseid ka stabiilsuskatse. Alumise korruse nurgakorteri tugiseinte karkassist välja rebimisel oli ülejäänud karkassi deformeerumine tühine, maja kokkuvarisemise oht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne.

Muidugi võib juhtuda, et konstruktsioon, mis arvutuslikult tagab näiteks puidust liftishahtile või trepile vajaliku tulepüsivuse, on liialt kallis ja otstarbekam on need osad teha muust materjalist. Seda teadsid juba meie esiisad, on ju nn Tallinna majas kivist trepikoda.

Elumaja peamine tuleohu allikas on tema elanik, seepärast on näiteks USAs kohustuslik sprinklerite kasutamine pea kõikjal, vähem pööratakse tähelepanu majadevahelistele kujadele või akendele vastastikku paiknevate majade seintes (vt foto 4). Soomes, kus 3- ja 4korruselistes puitmajades samuti nõutakse sprinklerite kasutamist, on mõned voodis suitsetanud inimesed seetõttu juba päästa õnnestunud.

Niiskus

Puitmaja ehitamisel on vaja jälgida, et kasutatav puit ei saaks märjaks enne, kui katus karkassi kaitsma hakkab. Muidugi ei peeta silmas vihmasabinat, vaid tõsist leotamist, mida tuul ei jõua pinnakihist välja kuivatada. Kuna puitkarkassi monteerimine käib suhteliselt kiiresti, eriti platvormmeetodi või tehase elementide kasutamisel, on seda nõuet kerge täita, ja niiskuse peale mõtlema ei pea. Kivimaja puhul aga peale karkassi püsti saamist probleemid alles algavad: niiskus tuleb seintest välja saada.

Hind

Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks Helsingi lähistel Friisilä elurajoonis, kus välisvoodriks kasutatakse u 300 mm laiust liimpuidust lauda (vt foto 5), väideti, et tellisvooder tuleks palju kallim.

Puidu kasutamine võib teiste materjalidega võrreldes olla nii kallim kui ka odavam, kõik sõltub eesmärgist. Näiteks lugu sellest, mis on juhtunud Poolas. 10 aasta eest saabus Poolasse tagasi hulgaliselt kunagi Põhja-Ameerikasse läinud poolakaid, kes n-ö uue elu alustamiseks lõid väikse ehitusfirma. Propageerides puitu kui head ehitusmaterjali, valisid nad kahjuks vale loosungi, rõhutades puidu odavust – nii hakkasidki kliendid nõudma muude materjalidega võrreldes väga odavaid maju. Seetõttu läksid käiku madala kvaliteediga ja märg puit ning ülemäära lihtsustatud konstruktsioonilised lahendused. Loomulikult ei lasknud tulemused end kaua oodata ning puitmajade esialgne populaarsus ja hea maine kadusid mõne aastaga. Praegu nähakse Poolas kurja vaeva selgitamaks tarbijatele, et viga polnud mitte puidus, vaid ehitajates.

Puidu õnnetus on selles, et kui näiteks projektis on kirjas Fibo plokk, siis pole odavat asendusmaterjali kuskilt võtta, kuid kuivatatud ja tugevussorteeritud karkassipuidu asemel saab lihtsalt kasutada suvalist odavpuitu. Puidust vahelae võib teha piisavalt helikindla, ent selle arvelt on võimalik ka päris tuntavalt säästa. Seepärast peaks endale selgeks tegema, mida tahetakse, kas võimalikult odavat maja või teatud elukvaliteeti. Taoliseid otsuseid tuleb langetada igasuguse ehituse korral, ent puidu puhul on mänguruum laiem. Asjatundliku projekteerimise korral ei tohiks korralik puitmaja muudest samaväärsetest majadest sugugi kallim tulla, pigem vastupidi.

Kestvus

Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eesti linnade vanad puumajad, mida vaatamata vägagi ebapiisavale hooldusele on hulgaliselt säilinud.

logo