Tutvustus

Puit kui materjal

Puidul on ehitusmaterjalina mitmeid eeliseid. Kasutamisel on eeliseks hea omakaalu ja kandevõime suhe, kerge töödeldavus, halb soojusjuhtivus ning korrosioonikindlus. Puit on küll süttiv ja põlev materjal, kuid puitkonstruktsioonide põlemine toimub aeglaselt ja need säilitavad oma kandevõime veel pikka aega peale tulekahju algust. Hoonetes sageli nõutav kandevõime säilimine 60 minuti jooksul peale tulekahju algust ei nõua liimpuidu puhul mingeid erilisi meetmeid ja üledimensioneerimist, samal ajal kui mittepõlevaid teraskonstruktsioone tuleb katta kallite tulekaitsevõõpadega, sest kuumenedes võivad nad oma kandevõime kaotada täiesti ootamatult. Seepärast kasutatakse vahel metalli kaitseks tule eest isegi puitu.

Puit ei roosteta ja on seepärast parim materjal maanteesoola punkrite valmistamiseks.

Vihantasalmi uus sild ehitati vana terassilla postidele, sest liimpuidu kasutamise tõttu oli uus ja laiem sild vanast tuntavalt kergem.

Saematerjal

Saematerjal on kindlaks määratud mõõtmete ja kvaliteediga saepuit, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. Enamasti on saematerjali paksus laiusest oluliselt väiksem ja siis on saetud pindadeks lapikpinnad. Kui saetud on ainult lapikpinnad, nimetatakse sellist materjali servamata saematerjaliks.

Servamata laudadest välisvooder

Paksemat servamata saematerjali nimetatakse sageli servamata planguks ja kasutust leiab selline materjal tisleritööstuses. Kui saematerjalil on neli tasapinnalist külge, on tegemist servatud saematerjaliga ning kui servad ei ole kogu ulatuses tasapinnalised, on tegemist poomkandiga saematerjaliga. Ehituses ja tootmises kasutatav saematerjal peaks olema kuivatatud, täpsemalt vaata Puidu niiskus. Saeveskites sorteeritakse saematerjal kvaliteedi järgi sortidesse A1,A2,A3,A4, B,C ja D. Sorteerimisel arvestatakse seda, kui palju on materjalis oks, kui suured nad on, kas esineb rikkeid jmt. Kvaliteedi järgi sorteerimine arvestab seega peamiselt seda, mida antud materjalist valmistada saab. Tavaline ehituspuit on sortidest B ja C, kuid konstruktsioonides kasutatav saematerjal vajab veel täiendavat sorteerimist, sest tugevuse puhul on okste või rikete paiknemine nende arvust ja suurusest tihti olulisemgi. Tugevussorteerimine võib toimuda kahel viisil, visuaalselt või masinsorteerimisena. Viimasel juhul on levinum variant, kus tootmisliinis liikuvat materjali koormatakse mingi kindla jõuga ja mõõdetakse tema läbipainet. Visuaalsel tugevussorteerimisel hindab eriväljaõppe saanud sorteerija iga prussi okste arvu, nende paiknemist ja rikete esinemist ning määrab selle alusel prussi tugevusklassi.Tugevussorteerimisel markeeritakse iga pruss tema tugevusklassile vastava templiga, Eestis on levinumad klassid C16 ja C24. Number tähises näitab saematerjali normatiivset paindetugevust, N/mm2.

Puitkarkassis tuleb kasutada tugevussorteeritud ja tembeldatud materjali.

Saematerjali toodetakse ka sõrmjätkatuna, konstruktsioonpuidu puhul on siis standardpikkuseks 13 meetrit. Põhiliselt Saksamaa turu jaoks toodetakse ka nn. Duo ja Trio talasid, kus kaks või kolm sõrmjätkatud prussi on lapiti kokku liimitud. Sõrmjätkamine on levinum tisleritööstuse jaoks oksavabade toorikute tootmisel,kus saematerjalist lõigatakse välja kõik oksad ja muud rikked ning sõrmjätkatakse saadud jupid vajaliku pikkusega toorikuteks.

Sõrmjätkatud oksavaba materjal.

Puidust plaatmaterjalid

Puidupõhiseid plaatmaterjale on palju erinevaid tüüpe, siin käsitleme vaid neid, mis Eestis laiemalt kasutusel. Sõltuvalt kasutuskohast võivad nende omadused olla üsna erinevad, uute materjalide välja töötamisel lähtutaksegi kasutuskohast ja püütakse luua võimalikult konkurentsivõimeline materjal. Põhilised puidust plaatmaterjalid on vineer, puitlaastplaat, OSB, erinevad puitkiudplaadi liigid (pehme, keskmise tihedusega ja kõva) ning liimpuitkilp.

Vineer

Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti.
Vineeri toodetakse kolmes variandis: kase-, okaspuu- ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer. Sõltuvalt kasutatavast liimist on tegemist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele.
Kui niiskuskindel vineer katta fenoolvaikudega immutatud paberist pealistuskihtidega ja katta selle servad sobiva viimistluskihiga, on tulemuseks veekindel vineer, mida Eestis nimetatakse filmivineeriks (ingl.k. phenolic film faced).

Vineer

Filmivineeri kate võib olla sile või kare, värvus on tavaliselt pruun, ent saadaval on ka teisi toone. Filmivineerist tehakse näiteks autokastide põhju, betoonivalu raketisi jpm., sest filmivineeri pind on kulumiskindel ja materjal ise tugev. Kui tavalist niiskuskindlat kase- või kuusevineeri saab betooniraketises kasutada 2- 5 korda, siis filmivineer peab sõltuvalt katte tüübist vastu 15- 30 või isegi 20- 50 korda.
Vineeri kasutamisel jääb sageli nähtavaks vaid üks pind, konstruktsiooni sees aga mitte ükski pind, seepärast on levinumad vineeri sordid sellised, kus kõrgema kvaliteediga on vaid üks pind või pole seda kumbki. Kasevineeri sorte tähistatakse B (dekoratiivne pind lakkimiseks, praktiliselt oksavaba), S (pind värvimiseks ja pealistamiseks), BB (pind värvimiseks ja pealistamiseks paksemate materjalidega) ja WG. Sordis tähistatakse mõlema pinna kvaliteet, levinumad kombinatsioonid on B/BB, S/BB, BB/WG ja WG/WG (sageli tähis lihtsalt WG). Sellised sordid ei iseloomusta vineeri tugevust, määrates ainult pindade visuaalse kvaliteedi.

Okaspuuvineeri valmistatakse nii kuusest (levinum) kui männist, visuaalse kvaliteedi järgi sorteerimise põhimõtted on kasega analoogilised, tähised on I (praktiliselt oksavaba) kuni IV.
Vineeri pealistatakse kõige sagedamini melamiiniga, kõige levinum on sel puhul valge ja helehall värvus, ent saada on ka teisi toone ning erinevate väärispuuliikide imitatsioone. Väärispuu imitatsiooni asemel saab tellida ka tõelise spooniga pealistatud vineeri.

Puitlaastplaat

Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620×2420 ja 620×1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3.

OSB

Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus.
OSB sordid:
OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides;
OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet;
OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort.
Põhiliselt on kasutusel OSB3.

OSB AS Palmako Kavastu tootmishoone siseseinal

OSB välisvoodrina Austrias

Puitkiudplaadid

Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi:

  • pehmed, tihedus ca 250 kg/m3;
  • keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3;
  • kõvad, tihedus ca 900 kg/m3.

Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena.

Pehmed puitkiudplaadid

Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel saadakse plaadid, milles liim puudub, sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, kuid struktuur on tihe ja liikuv õhk ei pääse läbi plaatide. Seepärast on pehmed puitkiudplaadid hea soojapidavuse ja helisummutusvõimega, omades ka tugevust, mis võimaldab nende kasutamist konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Ilmastikukindluse suurendamiseks lisatakse puitkiudplaatidele parafiini.

Tuuletõkkeplaat

Parafiinilisandi tõttu on tuuletõkkeplaadid vettpidavad, kuid lasevad hoonest eralduva veeauru endast läbi. Kui soojustusmaterjal peaks mingil põhjusel märguma, laseb tuuletõkkeplaat veeauru läbi. Soojustuskihi kuivamist kiirendab ka see, et eriti paksem tuuletõke hoiab hästi sooja, niiskus eraldub kiiremini ja külmasilla tekkimise oht talvel on väike.

Eestis toodetava tuuletõkkeplaadi pikkus on 2700 mm, laius 1200 mm ning paksusi on kaks, 12 ja 25 mm.

Katuseplaat

Omadustelt analoogiline tuuletõkkeplaadiga, kasutatakse peamiselt plekk- ja kivikatuste aluskihina. Paksus 25 mm, pikkus 2500 mm ja laius 750 mm, ühendustapid on nii otstes kui külgedel. Kui katuse kalle on üle 20o, on tappide (liitekohad tuleb teibiga tihendada) tõttu tagatud nii veepidavus kui ka külmasildade puudumine.

Põrandaplaat

Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm.

Sooojustusplaat

Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil.

Siseviimistlusplaadid

Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust. Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga. Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm. Laeplaadi laius on 300 mm ja pikkus 3000, 3600 või 4250 mm. Neljast küjest tapiga laeplaadi pikkus on 1800, laius 300 mm.

Keskmise tihedusega puitkiudplaadid (MDF)

MDF tihedus on ca 750 kg/m3, mis on pisut enam kui puitlaastplaadil. Kuna MDF saadakse suhteliselt peeneks jahvatatud puiduosakeste kokkupressimise teel, on saadav materjal üsna homogeenne ja mehaaniliselt hästi töödeldav. Värvituna on pind väga sarnane värvitud puidu pinnale. Peamiselt kasutatakse mööbli tootmiseks, ehituses on levinud MDF- st profiilliistud. MDF-i toodetakse ka modifikatsioonis, mis lubab õhemaid plaate painutada. Välistingimustesse sobivat MDF-i (Medite Exterior) ei ole Eestisse seni imporditud.

Kõvad puitkiudplaadid

Kõrge surve tõttu on kõvad puitkiudplaadid suhteliselt suure tihedusega, 800- 1000 kg/m3. Peamine kasutusala on pakendite tootmine, aga ka mööbli tagaseinad, sahtli põhjad jmt. Tavaline kõva puitkiudplaat on 3,2 mm paks, ühelt poolt sileda pinnaga, teine pind on kare ja sellel on näha peene võrgu jäljed.

Termopuit

Termopuitu toodetakse puidu kuumutamisel spetsiaalsetes kambrites maksimaalselt 193 kraadini (Thermo-S, S tähendab stabiilsust) või 197-212 kraadini (Thermo- D, D tähendab vastupidavust, ingl. k.durability). Termotöötluse läbinud puit on vastupidavam ümbritseva keskkonna mõjudele, tema tasakaaluniiskus (vt. Puit ja niiskus) võib langeda kuni 50%. Kõrge temperatuuri toimel eemaldub puidust vaik ja algab puidu keemilise struktuuri muutumine, eelkõige ligniini lagunemine. Tagajärjeks on puidu värvumine tumedamaks ja seda mitte ainult pinnalt, vaid kogu mahus. Seetõttu on termopuidu pinnalt, erinevalt peitsitud pindadest, võimalik kriimustused maha lihvida ja pind uuesti viimistleda.

Termokask

Termiliselt lagunevad kõik puitu kuidagi sattunud seeneeosed ja puidu enda koostisosad ning termopuitu praktiliselt ei jää midagi, mis mädanikele toidulauaks saaks olla. Seetõttu on Thermo- S kasutusel välisvoodrilaudade ning terrassilaudade tootmisel jt rakendustes, kus puidu vastupidavus on eriti oluline. Välistingimustes termopuitu tavaliselt õlitatakse pigmenti sisaldava õliga, sest puidu omadus päikese ultraviolettkiirte toimel halliks tõmbuda säilub. Välistingimustesse toodetakse termopuitu tavaliselt kuusest või männist, aga neist toodetud termopuit sobib ka sauna, sest vaigu välja tungimise ohtu enam ei ole. Sisetingimustesse toodetud Thermo- S tehakse peamiselt saarest ja kasest, lisaks stabiilsusele annab termotöötlus neile muidu vaid troopilistele puiduliikidele omase värvikuse. Eriti sobiv on termopuit laiade põrandalaudade valmistamiseks, mis muidu vahel kõmmelduma võivad hakata.

Termopuidust dušikabiin

Liimpuit

Liimpuitu kasutatakse kas plaatmaterjalina (sageli nimetatakse sellist materjali liimpuitkilbiks) või taladena. Liimpuitkilpi kasutatakse peamiselt mööbli valmistamiseks, vähesel määral ka majade siseseinte katmiseks. Levimas on ka ristkiht liimpuidu kasutamine.
Lamell- liimpuit ehk lihtsalt liimpuit saadakse sõrmjätkatud lamellide paksuses (vähemalt 4 lamelli) kokku liimimise teel. Lamellide paksused on tavaliselt 33, 40 ja 45 mm, suurema kõverusega talade lamellid võivad olla ka õhemad. Sõltuvalt kokku liimitavate lamellide arvust võib Eestis toodetavate talade ristlõike kõrgus olla kuni 2000 mm, kasutatavate lamellide laius võib olla kuni 220 mm.

Eestis toodetakse tugevusklassi GL28 liimpuitu, nagu tugevussorteeritud puidulgi tähistab number tähises normatiivset paindetugevust (N/mm2). Kuna paindel jagunevad pinged tala ristlõikes nii, et keskosas on nad väiksemad, toodetakse lisaks homogeensele liimpuidule (kõik lamellid samast tugevusklassist C30, tähis GL28h) ka kombineeritud liimpuitu GL28c. GL28c taladel võib ristlõike kõrguses keskel asuv 2/3 olla tugevusklassi C18 puidust, ülejäänu aga peab olema C30. Liimpuitu kasutatakse talade, postide, sarikate ja muude konstruktsioonielementide valmistamiseks. Liimpuitu toodetakse nii kuusest kui männist, mändi kasutatakse enamasti siis, kui soovitakse lamellid enne liimimist immutada.
Liimpuidu pikkus võib Eesti tootjate puhul olla kuni 30 m, see on ka lihttalade (kogu pikkuses sama ristlõikega) jaoks soovituslik maksimumpiir, tihti on juba väiksematelgi pikkustel ratsionaalsem kasutada muutuva ristlõikega talasid.

Suuremate avade (kuni 120m ja enamgi) katmiseks kasutatakse sõrestikke või muid keerukamaid konstruktsioone, sest lihttala tugevust tagav ristlõige läheks ülemäära suureks ning samuti oleks raske selliseid suuri konstruktsioone transportida. Liimpuidu kasutamise käsiraamat on internetis tasuta kasutamiseks aadressil www.svensktlimtra.se (inglise, soome, rootsi ja norra keeles). Põhjalikumalt on liimpuidu kasutamist selgitatud Rubriigi EHITAMINE alajaotuses Suured puitehitised.

Ristkihtpuit

Ristkihtpuit on mõneti vineeriga analoogiline materjal, koosnedes paaritust arvust puidukihtidest, milledes kiudude suund kõrvuti asetsevates kihtides on teineteisesuhtes risti. Spooni asemel aga on kihtides serviti kokku liimitud või liimimata puitlamellid. Tänu risti asetsevatele puidukihtidele on ristkihtpuidu omadused lapikpinnas ühtlased, ei ole vahet, millist serva koormata. Saematerjali ja isegi liimpuittalaga võrreldes on see suur eelis, sest puidu survetugevus kiududega ristsuunas on üsna tagasihoidlik.

Ristkiht liimpuit

Ristkihtpuitu võib toota ka ilma liimimiseta, puidukihid saab sel juhul kokku liita pöökpuidust tüüblitega. Tüübeldatud ristkihtpuidu tootmisel toimub materjali kihtide kokkupressimise järel neisse avade puurimine, avadesse aga pressitakse väga kuivad pöökpuidust tüüblid. Edasises on kaks varianti, tüüblid kas imavad ümbritsevast niiskemast puidust niiskust või niisutatakse neid avadesse pressimise ajal. Mõlemal juhul on tulemuseks pöökpuidu pundumine niiskussisalduse suurenemise tagajärjel ja tüüblid suruvad paisudes end väga tugevalt avadesse. Kuna tüübeldatud ristkihtpuitu toodetakse tavaliselt mingi konkreetse hoone jaoks, siis saab iga ristkihtpuidust plaadi puhul arvestada pingete jagunemist selles ja suurendada tüüblite hulka raskemalt koormatud kohtades.

Tüübeldatud ristkihtpuidu kasutamine

Ristkihtpuidust saab valmistada kandvaid ja mittekandvaid välis- ja siseseinu, vahelae- ja laepaneele, fassaadipaneele jpm. Eestis toodetava ristkihtpuidu paksus on 13- 80 mm ja pikkus kuni 6 meetrit ning laius kuni 3 meetrit. Toodetakse ka kuni 40 cm paksust ja kuni 16 meetri pikkust ristkihtpuitu. Peamiselt on ristkihtpuit valmistatud kuusepuidust, harvemini männist. Fassaadiplaatideks kasutatakse ka lehist ja termopuitu.

Ristkiht liimpuidust saab valmistada kõik maja konstruktsioonielemendid.

Üheksakordse ristkiht liimpuidust maja ehitus Londonis, puidust on ka liftišahtid.

Ristkihtpuidust majade ehitamine sarnaneb pisut endistest aegadest hästi tuttava suurpaneelelamute ehitamisega, oluline vahe on aga see, et kui betoonpaneelid valatakse vormidesse ja paneelid peavad seepärast olema kujult ja mõõtmetelt sarnased, siis ristkihtpuidust paneelid lõigatakse suurest paneelist välja arvprogrammjuhtimisega tööpinkudel ning iga paneel võib teistest täiesti erinev olla. Kõik vajalikud avad ja kanalid saab lihtsalt paneeli lõigata, seda nii tehases kui ehitusplatsil.

Spoonliimpuit

Spoonliimpuit ehk vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mis valmistatakse puidust spoonide kokkuliimimisel.

Spoonliimpuit

Spoonliimpuitplaati valmistatakse 3 mm paksusest spoonist. Plaadi paksus on 27–75 mm ja laius 1,8 m.
Eestis on saadaval kolme tüüpi spoonliimpuitu. Kerto- S on kasutusel taladena jm rakendustes, puidukiud spoonikhtides on kõik samasuunalised ja paralleelsed materjali pikiteljega. Kerto- T ja Kerto-S on sarnased materjalid, erinevuseks on see, et Kerto-T valmistatkse väiksema tihedusega puidust ja teda kasutatakse nii kandvate kui mittekandvate postide valmistamiseks. Kerto- Q spoonikihtidest on igas viiendas kiudude suund materjali pikiteljega risti ja materjalil on seetõttu suurem väändejäikus.
Spoonliimpuit on tugevam, mõõtudelt ühtlasem ja sirgem kui saepuit või lamell-liimpuit. Samuti parema tulepüsivusega.

Kasutusala

Spoonliimpuidust tehakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, sõrestikkonstruktsioone.
Spoonliimpuit on tavaliste tööriistadega töödeldav ning temast võib valmistada mitmeid ristlõikeprofiile, nagu karp- ja I-profiil

Spoonliimpuidust rippkatus Austrias

Vineerribapuit

Vineerribapuit (Parallam)on puidu spooni ribadest kokkupressitud materjal.

Toodete valmistamiseks lõigatakse 3 mm paksune spoon 12 mm laiusteks ribadeks, mis omakorda pidevpressil massiivseks elemendiks liimitakse.

Kasutusala

Materjal on levinud Pôhja-Ameerikas. Vineerribapuidust on võimalik valmistada kõiki kandekonstruktsioonielemente. Materjali arvutustugevused on 2-3 korda suuremad kui tavalisel saematerjalil

Sae- ja höövelpuit RT-kaardid (ehitusjuhendid)

Artiklid

  1. Jõuplaat OSB – tänane ja homne puitmaterjal
    Ehitaja, 6 (59), 2001
  2. A. Raudsep, Kerge ja koormatav
    Ehitaja, 1–2 (65–66), 2002
  3. Termotöödeldud puit
    Ehitaja, 10 (74), 2002
  4. Soe, vaikne ja keskkonnasõbralik siseviimistlusplaat
    Ehitaja, 5 (69), 2002
  5. M. Riistop, Puit ehituses
logo