Raie Eesti metsades

Eesti metsade pindala ja puidutagavara on viimase 50 aastaga oluliselt suurenenud, sest osa endistest põllumaadest on metsastunud ja samuti on raie olnud pidevalt väiksem juurdekasvust.

Aasta 1957 2011
Metsamaa pindala, miljonit hektarit 1,42 2,21
Puidu tagavara, miljonit kuupmeetrit 131 459

Metsanduse arengukavas kuni aastani 2010 (MAK 2010) oli aastaseks optimaalseks raiemahuks, mis tagab metsade jätkusuutliku majandamise, 12,6 miljonit tm. Tegelikult jõuti selle mahu lähedale vaid paaril selle sajandi algusaastal ja tegelik keskmine raiemaht oli MAK 2010 toimimise aastatel 2/3 optimaalsest. Raiemaht on alla optimaalse kõigis Euroopa riikides, kuid Eestis on suhe alla Euroopa keskmise.

Eesti metsade tagavara ja raiemahu hindamiseks korraldab Keskkonnateabe Keskus (KK) alates 1999. aastast statistilisi metsainventuure (SMI). SMI jaoks valitakse statistilist usaldusväärsust tagavate meetoditega üle Eesti proovitükid, kuhu minnakse suvel kohale ja mõõdetakse täpselt ära proovitükil kasvavad puud. Statistiliste meetoditega laiendatakse mõõtmistulemusi kogu Eesti metsadele. Välitöödele ja tulemuste töötlemisele kuluva aja tõttu saab tulemuse küllalt pika aja jooksul ja seetõttu on 2011 raiemaht hinnanguline. Hinnangu aluseks on Statistikaameti poolt avaldatavad raiemahud, mis saadakse metsateatistes esitatud raiemahtude summeerimisel. Kuna metsateatis näitab vaid metsaomaniku kavatsust metsa raiuda, mitte aga raie tegelikku teostamist, siis on nii saadav raiemaht tegelikust suurem. KK teostas 2009 ja 2010 aastal tehtud ortofotode (fotogramm-meetriliselt töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist või kaamera kaldenurgast tingitud moonutused) analüüsi ja leidis, et Statistikaameti poolt metsateatiste alusel leitud 2010.a. raiemaht 10,47 miljonit tm on tegelikult 8… 8,5 miljonit tm. SMI kasutamisele metsavarude hindamisel läks Eesti üle naaberriikide eeskujul, enne seda toimus metsade lausinventeerimine kümneaastase tsükliga. Korralikult toimis lausinventeerimine riigimetsas, nõukogudeaegsete kolhoosimetsade ja hiljem erametsade kohta olid andmed puudulikud. Sel põhjusel leidiski esimene SMI, et Eesti metsatagavara on seni arvatust suurem ja metsandusstatistikas on metsade tagavara suuruses 2000.a. järsk hüpe ülespoole.

Seda, et Eesti metsades on pikka aega raiutud juurdekasvust vähem, näitab meie metsade ebaühtlane vanuseline struktuur. Vanu metsi, mille juurdekasv on väike ja seisund halvenemas, on optimaalsest enam. 2011 vastu võetud uus metsanduse arengukava MAK 2011- 2020 toob välja siiski metsade kasutamise mõõduka stsenaariumi, mille kohaselt toimub metsade vanuselise struktuuri parandamine aeglaselt ja optimaalseks raiemahuks loetakse 12- 15 miljonit tm aastas.

logo