Puit on looduslik materjal, mille omadused nii liigiti kui ka liigi sees suuresti erinevad, seetõttu on puupõrand alati omanäoline. Puitpõrandat on kasutatud väga ammusest ajast, kuna see on nägus ja jalale mugav. Puit sobib peale pesuruumi kõikidesse ruumidesse.
Põrandalaua materjalid
Põranda jäikuse tagamiseks kasutatakse siseruumides täissulundiga laudist. Laudade külgsuunaline sulundühendus jaotab koormatud laua koormise osaliselt külgnevatele laudadele. Selle tulemusena väheneb koormatud laua läbipaine ja suureneb põranda jäikus. Kaasaegse põrandalaua alaküljel on sisse freesitud sooned, mis ei suurenda põrandalaua vetruvust, küll aga vähendavad puidu sisepingeid.
Pokumaa, ära märgitud Eesti Parim Puitehitis 2008
Levinuimad põrandalaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Kasutatakse ka näiteks lehist, kaske ja tamme, mis on enamasti eelmistest kallimad. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on heledam. Ülejäänud omadustelt on mänd ja kuusk aga üsna sarnased.
Peamiselt kasutatavad paksused on 21, 28 ja 33 mm ning laiused jäävad vahemikku 58–220 mm. Üldiselt tarvitatakse 28 mm lauda, mille puhul toetuste vahekaugus on kuni 600 mm. Kui kasutatakse õhemat või paksemat lauda, on maksimaalne laagide vaheline samm vastavalt lühem või pikem.
Puidu niiskussisaldus
Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul on see 10–20%.
Et vähendada pragude teket valmis põrandas, on oluline, et põranda tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.
Puitpõrand – voldik (PDF fail)
Artiklid
- A. Peterson, Puitlaastpõrand
Ehitaja, 1–2 (65–66), 2000 - Rain Vainik, Too välja puidust põranda loomulik ilu
- Tõnu Tsernant, Otsatapiga laud
- Madis Raidaru Põrand kõverate joonlaudade maalt
Puuinfo 1-2007
