ÜRO organisatsioon FAO hindab alates 1946. aastast iga viie või kümne aasta järel maailma metsade seisundit, kasutades selleks nii statistikat kui eksperthinnanguid. 2005.a. hindamistulemused on leitavad aadressilt www.fao.org/forestry/, klikkides Global Forest Resources Assessment 2005 (FRA 2005).
FRA 2005 täpsustab, et metsade pindala väheneb endiselt, kuid vähenemise ulatus on varem arvatust väiksem ja näiteks FRA 2000 andmed metsade pindala kohta osutusid tegelikest 3% väiksemaks. Aastatel 2000- 2005 vähenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade pind kasvanud 0,04 miljoni hektari võrra). Suurem osa sellest vähenemisest langeb Aafrika ja Lõuna- Ameerika arvele ning süüdi on metsamaa muutmine põllumaaks. Lisaks kakao- jt istandustele on uus tendents palmi- ja sojaõli tootmine biodiisli jaoks. Euroopas ja tänu Hiinale isegi Aasias metsade pindala suureneb. Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile. Hiina roll maailma metsa- ja puidutööstuses on samuti kiiresti kasvamas, 2004.a. ta juba jõudis 54,5 miljoni kuupmeetriga maailma suurimaks puitplaatide (vineer, puitkiud- ja puitlaastplaadid) tootjaks.
Viis suurima metsade pindalaga riiki, 2005
Kokku on maailmas veidi alla 4 miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3%, Eesti metsasus on Peipsi järve arvestamata 51,9%.
Kuigi praegu moodustavad istandused maailma metsade pindalast alla 5%, saadi aastal 2000 juba 35% tööstuslikust ümarpuidust istandustest ja aastal 2020 peaks sama näitaja olema 44% (Carle,J., Vuorinen, P. & del Lungo, A. 2002. Status and trends in global forest plantation development. Forest Products Journal, 52(7/8): 12- 23.).
Hinnanguliselt raiutakse maailma metsadest sel aastal 3,1 miljardit kuupmeetrit puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus on suurem, sest eriti lõkkes põletatava puidu kogust on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade maha põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu- Aasias on tõsiseks probleemiks. Sarnaseid kahtlusi on avaldatud samuti Hispaania ja Portugali hiljutiste suurte metsatulekahjude puhul, põhjuseks küll mitte põllu- vaid elamumaa tekitamine. Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005.a. 64 miljardit USD ja see on 1990.aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega inflatsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Märgatav on ka suurfirmade huvi metsaistanduste omandamiseks või rajamiseks soodsa kliimaga piirkondades.
Viis suurima aastase raiemahuga riiki
Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka ca 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt alates aasta- aastalt langenud. Prognoos 2005. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit.
