Iga-aastasel puitarhitektuuri konverentsil kuulutati 21. korda välja aasta puitehitis, milleks on Pelgulinna Riigigümnaasium. Võidutöö ühe autori, arhitekt Ott Alveri (arhitektuuribüroo Arhitekt Must) sõnul pöörati hoone projekteerimisel ja ehitamisel suurt tähelepanu jätkusuutlikele lahendustele.
„Pelgulinna Riigigümnaasiumi puhul on olnud soov puidust kui materjalist kõik välja võtta. Puidu kanda on nii pea- kui ka kõrvalosa rollid ? kandekonstruktsioonist kuni freesitud käsipuuni, akustilisest seinapaneelist kassettlae talani. Puit vajab ehitussektoris igakülgset rehabiliteerimist, mille pärituuleks on laiem rohepööre ehituses,“ ütles Alver.
Aasta puitehitise arhitektid on Ott Alver, Alvin Ja?rving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jo?nn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must), sisearhitektid Tarmo Piirmets ja Anni Leo (sisearhitektuuribüroo PINK) ning maastikuarhitektid Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).
Konkursi žürii liikme, kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul on Pelgulinna riigigu?mnaasium Eesti suurim avalik puithoone, mille su?nd to?i kaasa suure hulga kogemust ja teadmist puidu rakendamise kohta arhitektuuris.
„Pelgulinna Riigigümnaasiumi valmimine on verstapost Eesti arhitektuuris, millest ei saa mööda vaadata. Kui palju me o?pime sellest kogemusest, hoone funktsioneerimisest ja mo?just tema asukatele ning milliseks kujuneb hoone jalaja?lg Eesti puitarhitektuuri maastikul, na?itab aeg ja meie edasine vaimuto?o?,“ ütles Pae.
Züriile avaldas võidutöö puhul enim muljet selle autorite põhimõttekindlus puidu kasutamisel, tunnustati ka keerukat insenertehnilist lahendust ning hubast ja hierarhiavaba interjööri, kuhu on samuti po?imitud mitmes erinevas to?o?tluses ja tehnikas puitmaterjali.
“Lisaks puidu kasutamise ja?rjekindlusele on tähelepanuväärne ka kogetav meeldiv sisekliima ja hoone välialade avalik ruum, mis on suunatud ümbritsevale kogukonnale ja levitab hoone sisemuse demokraatlikku ho?ngu ka u?mberkaudsesse modernistlikku linnaruumi,“ lisas Pae.
Konkursi korraldaja Erik Konze sõnul on konkursi võitja näidiseksemplar puidukasutusest avalike hoonete projekteerimisel.
„Aasta puitehitise konkursi eesmärk on näidata, kui mitmekesiselt ja maitsekalt on võimalik keskkonnasõbralikku puitu arhitektuuris kasutada. Ühtlasi soovime tõsta esile nii eramaju kui ka avaliku sektori ehitisi, mis on puitarhitektuuris suunanäitajaks ja teistele eeskujuks,” ütles Konze.
Peavõidu kõrval jagati auhindu ka teistes kategooriates. ESTPLY puitinterjööri eriauhinna pälvis Põro maja (autorid Hanna Karits ja Mari Hunt), Raitwoodi fassaadiauhinna Kloogaranna maamaja (Peeter Pere Arhitektid) ning Arcwood liimpuiduauhinna liimpuidu kasutamise eest Mulgi Elamuskeskuse ekspositsioonihoone (NÜÜD arhitektid). Lisaks märkis žürii ära Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni (Salto Arhitektuuribüroo), mida tunnustati puitarhitektuuri edasiviimise eest ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite töö Linnutee teiste liikide mängutoomise eest.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud konkursile laekus kokku 30 tööd. Võistluse eesmärk on populariseerida puidu kasutamist tulevikuarhitektuuris.
Lisainfo:
Erik Konze
Eesti Aasta Puitehitis 2023 korraldaja
5019079
Intervjuud ja meediakokkulepped:
Gea Otsa
gea@akkadian.eu
tel 5266464
