Miks on okas- ja lehtpuidu kasutuskohad erinevad?
Okaspuit on kergemini töödeldav ja kuivatatav ning odavam kui lehtpuit. Kui tegemist pole kallite väärispuuliikidega, on okaspuu ka ilmastiku toimele vastupidavam. Seepärast on okaspuu peamine ehituspuit, lehtpuitu kasutatakse erisoovide korral, näiteks sauna leiliruumis, parketiks jm. Lehtpuitu, tavaliselt õhukese pealistuskihina, eelistatakse mööbli valmistamisel. Liimpuidust mööbel on enamasti männist või kasest.
Millised on Eestis levinud okaspuuliigid ja kus neid kasutatakse?
Levinuimad on mänd ja kuusk. Valik nende vahel on sageli juhuslik, ehkki kuuske peetakse traditsioonilisemaks ehituspuiduks kui mändi. Kuna mänd on paremini töödeldav, kasutatakse teda kvaliteetseteks pindadeks (profiil-liistud, voodrilauad, aknad jm). Mänd näeb kuusest ka parem välja, seepärast on ta eelistatum läbipaistva viimistluse korral. Kui materjali immutatakse ilmastikukindluse saavutamiseks, kasutatakse samuti mändi. Välisvoodrilauana hoiab kuusepuit värvi paremini küljes.
Laienemas on lehise kasutamine – eriti õues, sest ta on ka ilma immutamata vastupidav. Eestis pole lehis eriti levinud, sest teda kasvab meil vähestes kohtades ning lisaks on Eestis leiduv Euroopa lehis oma omadustelt Siberi lehisest erinev.
Millised on Eestis levinud lehtpuuliigid ja kus neid kasutatakse?
Levinuimad on kask, must lepp ehk sanglepp ja haab. Mööblitööstuses ja siseviimistluses, eriti parketina, kasutatakse ka tamme, saart ning troopilisi puuliike, mis on peamiselt mujalt sisse toodud. Kask on ehituses kasutusel vineerina, sanglepp ja haab sisevoodrilauana, seda enamasti saunades, sest ei aja kuumenedes vaiku välja. Saunalavaks sobib haab, kuna haava pind kuumeneb vähem.
Kas ehitusel peaks kasutama ainult kambris kuivatatud ja tugevussorteeritud puitu?
Jah, sest selline puit säilib paremini (kuivatites kasutatav temperatuur tagab enamiku bakterite ja seente hävimise) ja kuivatamisel kõveraks või lausa propelleriks tõmbunud materjal sorteeritakse välja. Sellist deformeerumist ei esine sageli, aga kuivatamata prussist tehtud karkassi hilisemal kuivamisel piisab paarist tugevasti deformeerunud prussist tõsiste probleemide tekitamiseks. Karkassi ehitamisel on oluline kasutada ainult tugevussorteeritud puitu, sest projekteerimisel arvestatakse mingi puidu tugevusklassiga, tavaliselt C16 või C24, ja juhuslik pruss ei pruugi nõutud tugevust omada. Tugevuse järgi sorteeritakse ainult peale kamberkuivatust.
Kas me raiume oma metsad maha?
Viimase 50 aasta jooksul on Eesti metsade pindala kasvanud 1,5 korda ja tagavara 2,5…3 korda. Vaid aastatel 2000- 2002 lähenes aastane raiemaht metsanduse arengukava järgi lubatud ja aastasele juurdekasvule vastavale mahule 13,1 miljonit kuupmeetrit. Viimastel aastatel oleme raiunud 5 – 6 miljonit kuupmeetrit. Samal tasemel oli raie aastatel 1925- 1934, kui metsade tagavara oli vähemalt 3 korda väiksem. Eriti tuntav on alaraie lehtpuu ülekaaluga metsades.
Kas me ei peaks metsi hoidma oma lastele?
Kindlasti peame, ent lastele saab jätta erinevas seisukorras metsa. Võib ju eesmärgiks seada metsas toimuvatesse protsessidesse võimalikult vähe sekkuda ja jätta lastele n.ö. puutumatud metsad, ent kust neid võtta? Inimtegevusest puutumata metsi on Eestis väga vähe- Eestimaa Looduse Fondi poolt tuvastati mõni aeg tagasi, et Eestis on säilinud 7313 hektarit põlismetsa. Valdavalt on Eesti metsad inimesest tugevasti mõjustatud ning rajatud või vähemasti hooldatud puidu saamise eesmärgil. Siiski on palju ka põllumaade metsastumisel tekkinud metsi, mida kunagi pole hooldatud ja mille väärtus nii loodushoiu kui metsamajanduse seisukohast on üsna küsitav. Hoiu- ja kaitsemetsi on Eesti riigimetsa pindalast 35,6% ja erametsadest 27,5%. Järvamaal ja Lääne- Virumaal on tulundusmetsi alla poole metsamaast, nimelt 49%.
Kui kaua peab puu kasvama, et saada raieküpseks?
Selle määramiseks on mitmeid meetodeid, kuid kõige üldisemalt võib öelda, et Eesti tingimustes saab kuusk raieküpseks 80–100 aastaga, mänd 90–110 aastaga. Raieküpsus saavutamiseks kuluv aeg sõltub aga paraku ka kasvutingimustest. Viljakal pinnasel nagu seda on paljud endised põllumaad, saabub raieküpsus oluliselt varem ja eespool märgitud ajaks ei pruugi enam midagi raiuda ollagi, sest sellisel pinnasel on kuuse ja kase haigestumise oht suur. Seepärast tuleks raieküpsuse määramisel lähtuda eelkõige tema seisundist.
Mis on tihumeeter?
Tihumeeter on nn.tihe kuupmeeter. Sel juhul mõõdetakse puitu virnas, jättes arvestamata näiteks palkide vahele jääva õhu. Suhteliselt lihtne on mõõta kandilise ristlõikega materjali, siis lähtutakse tema nimimõõtudest ja arvutatakse tema maht kui risttahukate mahtude summa. Keerukam on lugu paberipuu või küttepuudega, kus tihe puidumaht (tihumeetrid) leitakse virna mõõtmete järgi arvutatud virna mahu ja virna tihedusest sõltuva koefitsiendi (tavaliselt ca 0,5- 0,6) korrutisena. Põhimõtteliselt on olemas metoodikad selle koefitsiendi määramiseks sõltuvana puiduliigist, selle keskmisest diameetrist ja virnastamisviisist, ent enamasti on tegemist ostja ja müüja vahelise tavapraktikal tugineva kokkuleppega. Saepalkidel, mille hind ja ka mõõdud on suuremad, mõõdetakse iga palki eraldi. Kaasaegsetes saeveskites on selleks laserkiirtega mõõtvad sorteerimisliinid.
