Puit on looduslik materjal, mis peaaegu alati sisaldab vett. Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida tavaliselt väljendatakse puidus oleva vee massi ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena protsentides. Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3).
Puidu niiskuse tasemed
Toores puit: üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam)
Õhukuiv puit: 15–25% (saavutatav välisõhus kuivatamisel)
Transpordikuiv puit: u 18% (selline kuivusmäär väldib transpordikahjustusi)
Tislerikuiv puit: 10–15%
Mööblikuiv puit: 6–10%
Taoline jaotus lähtub puidu otstarbest. Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse.
Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga.
Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 40–60%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 20–30%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve eri suundades ühtlane.
Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit). Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks.
Puidu kuivamiskahanemine on eriti tülikas muutuva õhuniiskusega ruumides, näiteks suvilas. Kuivamiskahanemist tuleb arvestada ka laudpõranda paigaldamisel: enne põranda paigaldamist peaks ruum olema hilisemale õhuniiskusele lähedase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka.
Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud – niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem.
Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata.
