26. märtsil toimus Riigikogu hoones Riigikogu Keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös korraldatud seminar „Puiduga jõuame kiiremini kaugemale“. Seminaril räägiti puidutööstuse rollist Eesti majanduses, puitehituse keskkonnamõjust, Helsinkis peagi ehitatavast puidust korrushoonete Woodcity projektist ja Eesti majanduse potentsiaalist ning kasvuvõimalustest läbi aruka ekspordi ja mõtestatud tarbimise.
VAATA SALVESTUST
TUTVU ETTEKANNETEGA
Robert Kitt “Eesti majanduse visioon: hajutatud riskide ja vähese vaesusega”
Matti Kuittinen “Wood in carbon efficient construction”
Martin Arula “Heaolu võimalikkusest Eestis täna ja homme”
Seminari avas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kes rõhutas, et kohaliku puidu kasutamine ehituses tuleb muuta lihtsamaks. Keskkonnaministri sõnul on värske valitsuskoalitsioon võtnud eesmärgiks vaadata üle ja kaotada piirangud, mis täna takistavad kohalike materjalide, eelkõige puidu suuremat kasutamist ehituses. „Meil on kindel soov ja tahtmine teha selle säästliku, keskkonna- ja inimsõbraliku materjali kasutamine ehitamisel nii lihtsaks kui võimalik,” ütles Pentus-Rosimannus.
Swedbanki juhatuse liige Robert Kitt tutvustas Eesti majanduse ülesehitust, selle komponente, eeliseid ja tulevikupotentsiaali. Ettekandest selgus, et Eestis on Euroopa riikidest suurim puidutööstuse osakaal majanduses.
Optimismiks on Eesti majanduse puhul mitu head põhjust, märkis Robert Kitt. Tootmise poole pealt puit, toit ja põlevkivi, teenindava poole pealt IT.
Kitt selgitas, miks pangandusest vaadates on tööstus huvitav. Nimelt räägib „The Economist“ juba alanud kolmandast tööstusrevolutsioonist (esimene oli 200 a tagasi, mil käsitöölised kogunesid tootmise efektiivistamiseks ühe katuse alla, 2. 100 a tagasi, mil alustati seeriatootmisega). Kolmandat tööstusrevolutsiooni iseloomustavad väikesed kogused, tarnimise kiirus, paindlikkus, hea ärikultuur.
Eesti tööstus on Robert Kiti hinnangul 3. tööstusrevolutsiooniks ideaalselt positsioneeritud. Meil ei ole konglomeraate, kõik toodavad nišikaupa, toodame regionaalselt. Tööstus on 90% ulatuses orienteeritud ekspordile (ametliku statistika kohaselt on näitaja 70%, aga see ei kajasta väiketootmist). Eesti on ka arusaadavas ajavööndis, siin on arusaadav ärikultuur. Viimased 2-3 aastat tööstuses on olnud head. Nišikaup, tootmise paindlikkus, võimalus katsetada on taganud majanduse jätkusuutlikkuse. Samas on krooniline puudus spetsialistidest, see on toonud kaasa palgarallli.
Eesti eksport inimese kohta on 10000 eurot, mis on sama hea tulemus Soomega, kuid Soomes luuakse selle kohta rohkem lisandväärtust. Robert Kitt aga leiab, et väikese lisandväärtusega kauba tootmist ei saa kritiseerida. „Otsus toota kõrgema lisandväärtusega toodet ei ole lihtne – need, kellele sa tegid seni allhanget, on sellest hetkest sinu konkurendid.“
„Eestis on liiga palju lõdvarandmelisust,“ märkis Kitt. „30000-40000 tööealist ja –võimelist inimest ei käi tööl, kuid samas on meil terav spetsialistide puudus. Rahvuse ja kultuuri säilimiseks ei saa me kaotada ühtki inimest.“
Matti Kuittinen Aalto ülikoolist rääkis puitehituse keskkonnamõjust rahvusvahelise projekti Eco2Wood tulemuste põhjal. Ettekande sissejuhatavas osas tutvustas ta kliimasoojenemise olukordaÂÂÂÂÂ ja miks just süsinik mängib selles suurt rolli. Oma ettekandes võrdles Kuittinen süsiniku talletamist puudes ja puidus: viimase puhul on CO2 eemal atmosfäärist. Oma ettekandes rõhutas Kuittinen vajadust võtta energiasäästlikkuse arvutamisel arvesse kogu hoone elutsüklit selle ehitamisest kuni lammutamiseni – sellisel juhul on puidust ehitamisel selged eelised. Ta võrdles uuringule toetudes CO2 sidumise võimalusi erinevat tüüpi hoonete puhul, uuringust tuleb välja, et kogu elutsüklit arvesse võttes on puithoonel konkurentsitult väikseim keskkonna jalajälg.
Vaata lähemalt: www.eco2wood.com
Matti Huhtamies Anttinen-Oiva Arhitektidest tutvustas Helsinkis Jätkisääris peagi ehitatavat Woodcity kompleksi. Hoonetekvartal koosneb büroohoonest, hotellist ja korterelamust. Woodcity teeb eriliseks selle materjalikasutus. Nii Hoone konstruktsioonis, fassaadil kui ka osaliselt interjööris on kasutatud erinevaid puitmaterjale, hoolimata nende 8-korruselisest mahust.
Puidust ehitamise eelistena tõi ta välja konstruktsioonide kerguse, mis lubab kasutada hoonetel suuri elemente, võimaluse hoonete tööstuslikuks tootmiseks soojades ja kuivades tingimustes, aga ka materjali kerge käsitletavuse (saab kergesti lõigata vajalikke avasid ning töödelda erinevatel viisidel). Seeläbi kiireneb ja odavneb ehitusprotsess tunduvalt. Huhtamies peatus ka hoone tuleohutusel ja kinnitas, et õigesti ehitamisel on puit turvaline materjal.
Vaata lähemalt: www.woodcity.fi
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula kutsus üles jõukuse kasvatamiseks targalt eksportima ja mõtestatult tarbima. Eesti majanduse kaubanduse bilanss on aastast-aastasse olnud negatiivne, selline tendents ei saa lõputult kesta, mistõttu kutsus Martin Arula üles vaatama üle, millised varad on meil riigis olemas ja kuidas me neid kasutame.
Semiari lõpetas Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.
